Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Viimati uuendatud: Esmaspäev, 19 September 2016 Kirjutas Ailar Allika

Mittetulundusühing Johanna projekti „Erivajadustega inimeste keskuse arenguhüpe päevakeskuse lõpliku valmimise ja isemajandamise käivitamise näol“ periood on 01.05.2015 – 31.08.2016.a.

Projekti kogusumma on 14705 eurot. Projekti rahastavad siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 11999,28 euroga. Kaasfinantseerijaks on Vinni Vallavalitsus 2705,72 euroga.

Projekti eesmärgid: Erivajadustega inimeste keskuse päevakeskuse lõpliku valmimise ja isemajandamise käivitamine.

Projekti lühikokkuvõte: MTÜ Johanna erivajadustega inimeste keskuse keldrikorrusel asuvast päevakeskusest on üks osa viimistlemata ja sanitaartarvikud paigaldamata. Projekti käigus tehakse need tööd koos noorte erivajadustega meestega juhendaja juhendamisel. Selle päevakeskuse osa valmimisega on kogu päevakeskuse keldrikorrus kasutamisvalmis. Naised saavad oma töötoa, kuhu paigaldatakse kangastelejed ja õmblusmasinad. 20 kliendile kohandatud päevakeskus saab kahes eri otsas eraldi san.sõlmed. Käivitatakse päevakeskuse isemajandamine. Kangastelgedel hakatakse tegema vaipu ja istmekatteid ning istumisaluseid ning õmblusmasinatega hakatakse õmblema vajalikku, mida saab uuringute põhjal turustada. Kui eelnevale lisada veel teised päevakeskuse võimalused toota keraamikat, puust tarvikuid, villast meeneid jms, siis tekib projekti lõppedes erivajadustega inimeste keskuse päevakeskusesse isemajandav tootmine, kus juhendajate käe all valmivad erivajadustega inimeste tooted, mille realiseerimisel on suur roll reklaamil.

Eneseanalüüsi alusel tuvastatud arenguvajadused: Eneseanalüüsi tagajärjel on selgunud, et erivajadustega inimeste keskuse klientide seas on palju mingil alal andekaid inimesi, kes on võimelised tegema korralikke ja andekaid asju ja tooteid, mida on võimalik ka turustada. Kliendid käivad tööpäevadel igapäevaelu toetamise teenusel. Omastehooldajad saavad tööl käia või oma hobidega tegeleda ning ühiskonnas aktiivsed olla. Kliendid on palju edasi arenenud, kuna tegevusjuhendajad on neile palju õpetanud. Nüüd on õige aeg edasi liikuda: erivajadustega inimesed toodavad asju ja tooteid, mida on võimalik erivajadustega inimeste keskuse omatulu saamiseks turustada. See annab erivajadustega inimestele kõrgema enesehinnangu ja tõstab ka nende kasulikkust ühiskonnas.

Momendil ongi kõige suurem vajadus hakata aktiivselt tegutsema kogu erivajadustega inimeste keskuse keldrikorrusel, mis on päevakeskus. Toodete müügitulu aitab ühe osana päevakeskust pidevas tegevuses hoida. Samal ajal kirjutab ühing projekte ka keskuse kahe korruse korterite rekonstrueerimiseks, kus ühing hakkab erivajadustega inimestele ja eakatele osutama toetatud elamise teenust. Järgmise etapina toimub territooriumi kujundamine. Kuna keskus toimib ka piirkonna päevakeskusena, siis saavad tegevustest osa ja aitaksid turustamiskõlblikke tooteid ja meeneid teha ka teised kogukonna liikmed (pensionärid, kodused emad jt). Organisatsioon soovib tegutseda veelgi professionaalsemalt ja tõhusamalt erivajadustega inimeste huvides. Päevakeskuses on koht, kuhu tullakse nagu tööle, tegutsema, suhtlema, arenema, õppima ja müügikõlbulikke asju valmistama.

Tegevuskava arenguhüppe saavutamiseks (tegevused, mis viivad eesmärkide ja tulemusteni. Keskenduge arenguhüppe saavutamisele nii tegevusvõimekuste arendamise kui mõju hindamise ja kommunikeerimise seisukohalt)
Aeg (kuu täpsusega)	Tegevus	Tegevuse sisu kirjeldus (mida täpsemalt teete, millisele sihtgrupile ja kus?)	Tegevuse vajalikkuse põhjendus (Kuidas aitab tegevus kaasa arenguhüppe saavutamisele?)
Mai 2015	Arengukoosolek nr 1	Projekti teostamise praktiline arutelu juhatuse liikmete ja tegevusjuhendajate ning remonditööde teostaja ja osaliselt nende juhendajaga, tegevuste järjestamine praktiliselt	Kõik koosolekul osalejad mõtlevad kaasa, teevad oma ettepanekuid, jaotatakse ära projektis toodud ülesanded, kes millegi eest vastutab
Juuni 2015 – oktoober 2015	Naiste töötoa viimistlemine	Erivajadustega tööealistele naistele viimistletakse päevakeskuses üks suur ruum, tehakse korda seinad, paigaldatakse riiulid ja kapid, värvitakse laed ja põrandad, paigaldatakse valgustid jms. Remondi tegija teeb vajalikud tööd ja kasutab lihtsamate tööde tegemisel ka keskuse klientide abi, olles sel hetkel nende juhendajaks lihtsamate viimistlustööde õppimisel	Naiste töötoa valmimine annab võimaluse paigaldada sellesse kangaspuud ja õmblusmasinad. Annab võimaluse paigutada materjalid ja tooted kappidesse ja riiulitele. Tagab tingimused kangastelgedel ja õmblusmasinatel töötamiseks ja iseenda arendamiseks. Suur osa müügikataloogi minev tootevalik tuleb tulevikus kangastelgedelt ja õmblusest
November 2015	Arengukoosolek nr 2	Osalejateks juhatuse liikmed, tegevusjuhendajad, kliendid. Naiste töötoas planeeritavad tegevused ja mis neist kujunevad kataloogis kajastatavateks toodeteks.	Valmib otsus, mida suudavad keskuse kliendid naiste töötoas teha ja millised tooted sobiksid kataloogi, et neid reklaamida nende turustamise eesmärgil
November – detsember 2015	Naiste töötoa sisustamine kangastelgede ja õmblusmasinatega	Töötuppa paigaldatakse juba olemasolevad kangasteljed ja tuuakse juba olemasolevad õmblusmasinad, valmistatakse ette töökeskkonnad telgedel ja õmblusmasinatel töötamiseks. Kasutatakse klientide ja tegevusjuhendajate abi.	Valmib viimane töötuba, erivajadustega inimeste päevakeskuse kõik töötoad on lõplikult viimistletud ja sisustatud.
Jaanuar – juuni 2016	Klientide väljaõpetamine kangastelgedel ja õmblusmasinatel	Tegevusjuhendajad kliendid. Tegevusjuhendajad õpetavad kliente kangastelgedel tooteid kuduma ja õmblusmasinaga kvaliteetseid töid tegema	Valmivad tootekataloogi viimase töötoa tooted. Võimalik on hakata kataloogi koostama. Selguvad tööd, mis tulevad eriti hästi välja. Selguvad ka inimesed, kes suudavad üldse kvaliteetset tööd kangastelgedel ja õmblusmasinaga teha
Jaanuar 2015	Arengukoosolek nr 3	Kokkuvõtete tegemine kõikide valminud töötubade tegevusvõimalustest. Osalejad juhatuse liikmed, tegevusjuhendajad ja kliendid, samuti päevakeskust külastavad pensionärid ja kodus lastega olevad emad	Koosolekul tekivad ideed ja mõtted, mida oleks võimalik omatulu teenimiseks hakata ellu viima
Veebruar 2015	Äriteemaline õppepäev	Osalejateks juhatuse liikmed, tegevusjuhendajad	Äri eriala lektor õpetab tooteid reklaamima ja turustama
Juuni 2016	Kataloogi valmimine	Osalevad erivajadustega fotograaf, arvutispetsialist, tegevusjuhendajad, juhatuse liikmed	Algad erivajadustega inimeste poolt tehtud toodete laiem reklaamimine nende turustamise (tellimused) eesmärgil
Juuni 2015 – august 2016	Reklaam	Artiklid ajalehtedes, infolehed levitamiseks asutustes ja avalikes kohtades	Huvi tekitamine erivajadustega inimeste poolt tehtud toodete vastu. Tellimused
Jaanuar – märts 2016	Puhkeruumi viimistlemine	Remondi tegija teeb vajalikud tööd ja kasutab lihtsamate tööde tegemisel ka keskuse klientide abi, olles sel hetkel nende juhendajaks lihtsamate viimistlustööde õppimisel. Vajalik seinte viimistlemine, lae ja põranda värvimine, valgustite paigaldamine. Toimub päevakeskuses juba ootel oleva kasutatud mööbliga puhkeruumi sisustamine	Puhkeruumis saab pidada välkkoosolekuid ajal kui kogu keskus on erinevate tegevustega hõivatud kliente koos oma juhendajatega täis. Puhkeruum on ka aja maha võtmiseks, kus aru pidada, kuidas edasi minna. Ilma puhkuseta (puhkeruumita) ei ole võimalik aktiivselt ja arenguliselt tegutseda. Peale projekti lõppemist ongi vajalik, et erivajadustega inimeste keskuses oleks 2 väikest puhkeruumi, kus saab aeg-ajalt teistest eralduda. Puhkeruumis saab tulevikus teha ka poolele grupile korraga elukestvat õpet. Seega vajalik ruum mitmeks olukorraks erivajadustega inimeste päevakeskuse jaoks
Aprill – juuni 2016	Tualettruumi tarvikute paigaldamine ja viimistlemine	Remondi tegija teeb vajalikud tööd ja kasutab lihtsamate tööde tegemisel ka keskuse klientide abi, olles sel hetkel nende juhendajaks lihtsamate viimistlustööde õppimisel. Paigaldatakse päevakeskuse rekonstrueerimise käigus väljatoodud torudele kraanikauss ja tualetipott. Ruum viimistletakse viimistlusmaterjalidega, värvitakse lagi.	Erivajadustega inimeste keskuse päevakeskuse rekonstrueerimise käigus jäi teine san.sõlm 20 kliendi kohta viimistlemata ja vastavad tarvikud paigaldamata, kuna ei jätkunud vahendeid. Teise san.sõlme lõpliku valmimisega on 20 kliendile igapäevaelu toetamise teenuse pakkumiseks mõeldud päevakeskus lõplikult ja nõuetekohaselt valmis. Kui algab tegevus naiste töötoas, on ka kõrvalolev san.sõlm lausa hädavajalik. Senini peavad hakkama saama keskuse teises otsas asuva ainukese invasan.sõlmega.
Juuli 2016	Arengukoosolek nr 4	Kokkuvõtete tegemine arenguhüppe projekti kohta. Eesmärkide seadmine. Arengu- ja tegevuskava koostamine tulevikuks, mis on jätkusuutlik peale arenguhüppe projekti lõppemist. Osalejateks juhatuse liikmed, tegevusjuhendajad, kliendid, omastehooldajad, omavalitsuste esindajad	Viimasel arengukoosolekul tehakse ettepanekuid projektiga saavutatud tegevuste jätkusuutlikkuse kindlustamiseks ja sõlmitakse kokkuleppeid toodete tegemise ja turustamise osas. Viimasel arengukoosolekul tuuakse välja projektiga saavutatud arenguhüppe praktilised väljundid, mis ka protokollitakse. Lõpuks ometigi saavad kõik koosolekul osalejad rõõmu ja uhkust tunda päevakeskuse lõplikust valmimisest!

Projekti mõju ja jätkusuutlikkus: Kui arenguhüppe projekti raames saavutab ühing soovitud arenguhüppe, siis algab toodete valmimine. Järjepidevalt tegeldakse turundusega. Järgmise sammuna algab erivajadustega inimestel nende töövõimetuspensionitele pensionitele lisa teenimine. Projekti raames toimub arenguhüppena keskuse lõplik valmimine toetatud elamise teenuse loomiseks. Kui päevakeskus on päris korras, on võimalik hakata rekonstrueerima toetatud elamisega kortereid keskuse kahel korrusel. Toetatud elamisel elavad erivajadustega inimesed saavad keldrikorrusel asuva päevakeskuse töötubades teha võimetekohast tööd juhendajate juhendamisel, teha turustamiseks sobivaid tooteid ja teenida hiljem ka ise tehtavate toodete pealt, jagades toote müügihinna materjali, päevakeskuse omatulu ja toote tegija töörahaks.

KÜSK SM arenguhüppe projekti sisuaruanne 30.11.2015

Projekt täitis kõik eesmärgid, isegi paremini kui lootsime. Valmisid erivajadustega inimeste keskuse keldrikorruse viimased ruumid, teine sanitaarsõlm, kangastelgede ruum ja multifunktsionaalne ruum, kus on võimalik puhata, telekat vaadata, õppefilme vaadata, koolitust läbi viia, kui ka kahel pikendataval töölaual nahatööd, õmblustööd või siiditööd teha. Vajadusel saab multifunktsionaalses ruumis piljardit mängida, laua kattes sellel tööd teha ja sellele lina pannes ka külalisi suupistetega vastu võtta.

Valmis ka erivajadustega inimeste toodete kataloog, mida on võimalik igal pool levitada ja pidevalt täiendada.

Projekt kestis 01.05.2015 - 31.08.2016

KÜSK AH lõpparuanne seisuga 31.08.2016

Klikke: 6055